Keskkonnaküsitlus ja tulemused

 8.b klassi õpilane Kristjan Havi tegi I poolaastal loovtööna keskkonnaküsitluse.

Ta viis selle läbi kolmes klassis põhikoolis nii, et igast kooliastmest vastas üks klassitäis lapsi.

Küsimused:

1. Mis klassis sa käid?

2. Kas Sa oled kuulnud, et meie kool osaleb Rohelise lipu programmis?

3. Kas koolis asuvad prügikastid on Sinu arvates õigete kohtade peal?

4. Kas Sulle on räägitud, kui kaua kõduneb plastpudel looduses?

5. Kas Sa kasutad kontrolltöö paberi teist poolt?

 6. Kas valgusküllasel ajal kasutate klassis päikese- või tehisvalgust?

7. Kas Sa sooviksid rohkem õuesõppe tunde?

8. Kas kooli sööklas olevad portsjonid on õige suurusega?

9. Kas Sa oled osalenud mõnel maailmakoristuspäeva aktsioonil?

ANALÜÜS: Rohelise lipu kohta on mõistlik rohkem koolis teavet jagada, et programmis osalemine jõuaks iga õpilaseni. Samuti tuleb teha teavitustööd tehisvalguse kasutamise osas – kardinad akende eest üles tunni ajal. Õuesõppetunde soovivad õpilased rohkem, seega siingi on koolile koht muutuseks. Maailmapäevade korraldamisel on hea rohkem teavitustööd teha. Paberi korduvkasutuse teema on koolis aktuaalseks vaja teha.

Küsitluse tulemus näitab, et ollakse rahul prügikastide paigutusega koolis, kooli sööklas pakutavate portsjonitega. Õpilased on teadlikud, et plast kõduneb looduses pikalt.

Kristjani töö kokkuvõte: "Uurimistöö täitis oma eesmärgi: teha TTG-s keskkonnaülevaade. Nüüd saab arendusjuht Ave Teder esitada võlgu jäänud materjalid, et koolile antud Rohelist lippu säilitada. Loodan, et ka õpilased, kes küsitlusele vastasid, mõtlevad nüüd rohkem enda ja teiste ökoloogilisele jalajäljele ning kuidas seda vähendada.

Uurimistööst tulid välja mõned huvitavad faktid. Kõige rohkem hoolivad keskkonnast 2.klassi õpilased, samas kui kõikidele klassidele on sellest sama palju räägitud. Huvitav oli ka fakt, et enamus õpilasi, kes ei ole osalenud maailmakoristuspäeva aktsioonil ega ole seda ka valmis tegema, ei pööra keskkonnahoiule tähelepanu ka muul moel, näiteks nad ei kasuta kontrolltöö paberite teist poolt. Tähelepanuväärne on ka asjaolu, et 2. ja 4.klassi õpilased saavad koolitoidust kõhutäis ilma, et toitu jääks üle või oleks sellest puudus. 7. klassi õpilased aga võiksid saada toiduportsjoni suurust ise valida.

Mina olen uurimistöö tulemustega rahul. Ma olen väga tänulik õpetajatele, kes olid nõus oma ainetunni aega minu uurimistöö peale kulutama. Samuti olen ma tänulik õpilastele, kelle vastused oli põhjalikud."

näitus IV korrusel loodusteaduste kabinettide juures

 https://www.agri.ee/et/2020-rahvusvaheline-taimetervise-aasta 

Taimeterviseteemaline rändnäitus

Näitus koosneb kaheksast roll-up paneelist ning tutvustab taimetervise mõiste olemust ja ajalugu, erinevate taimekahjustajate levikuviise, seda, kuidas neid ära tunda ja eristada ning tagajärgi, mida taimekahjustajad ja haigused võivad taimedele põhjustada.

Kuna taimekahjustajate levikul on oluline roll ka inimtegevusel, siis tasub kindlasti teada seda, mida saab igaüks teha, et olla teadlik ja vastutustundlik ning hoiduda kahjustajate levitamisest.

Näituse koostamisele aitasid kaasa Maaeluministeerium, Põllumajandusamet, Põllumajandusuuringute Keskus ja Eesti Bioloogiaõpetajate Ühing.

Näituse juurde kuulub kokkuvõttev voldik ja töölehed näituse sisul põhinevate küsimustega.

Näitus on koolis üleval kuu aega.

Spotting Nature: https://www.tartuloodusmaja.ee/gaia-2030-elurikkuse-kampaania/

 

https://youtu.be/oyz-jKu6Xug

 

Tallinna Tehnikagümnaasiumi 6. klassi noored tutvusid septembris Valgejõe elu-oluga. Kuigi kümne kilomeetri pikkune matk oli täis väljakutseid (peamiselt madalast veetasemest tingitud), korvas selle imeilus ürgne Lahemaa loodus.

#SpottingNature, #GenerationRestoration, #GAIA2030  #rohelinekool

Ilmamuutustest

 

15.oktoobril esines 10.klasside ees loenguga ohtlikust ilmast sünoptik Ele Pedassaar. Ta keskendus just Eesti ilmale. (Fotod tegi 10.klassi õpilane Miryusif Seidmammadov.) 

Näitus Mondost kliimamuutuste teemal

 

IV korrusel on üleval Silvia Pärmanni fotonäitus “Jahedad maastikud”, mille tööd on pildistatud Svalbardi saarestikus asuvates kaevanduslinnades Longyearbyenis ja Barentsburgis.

Näitus dokumenteerib igapäevaelu Norrale kuuluvas umbes 2000 elanikuga Longyearbyenis ja 450 elanikuga Vene kaevanduslinnas Barentsburgis. 76. ja 81. põhjalaiuskraadi ja 10. ja 35. idapikkuskraadi vahel asub karm maa, mille maastikust rohkem kui poolt katavad liustikud.

Külmakõrbes on alates 1971. aastast on keskmine õhutemperatuur tõusnud 7°C. Külma maa muutumine lihtsalt jahedaks on põhjustanud dramaatilisi muutusi eelkõige sealsele ökosüsteemile. Ehkki Svalbardil kivisöekaevandustest töötavad tänaseks veel kaks, on kaevanduste sulgemise argumendiks olnud vähene tasuvus ja kivisöevarude lõppemine, mitte mure keskkonna pärast. (https://maailmakool.ee/toode/silvia-parmann-jahedad-maastikud/) 

Kahjuks ei saanud me üles panna kõiki fotosid, sest esitluspinda on korrusel vähem. Valiku tegi loodusõpetuse õpetaja.

Täiendus raamatukokku

 Riigikogust saatis Jevgeni Ossinovski koolile David Attenboroughi raamatu "Üks elu, üks planeet", kus autor dokumenteerib tema eluajal aset leidnud muutusi ökosüsteemides.

Sügise sünnipäev

 

Algklassilaste nunnunäitus on aatriumis vaadata. Rohkem pilte Facebooki lehelt https://www.facebook.com/tehnikagymnaasium/