Tallinna Tehnikagümnaasiumis toimus 18. novembril gümnaasiumiklassidele suunatud jäätmete liigiti kogumise infotund. Küsiti, kui paljud õpilased oma kodudes koguvad jäätmeid nende materjalide järgi ning miks peab ikka ja jälle juba olemasolevaid teadmisi värskendama. Saadi ülevaade, mis on ringlussevõtt ja taaskasutus ning kui kaua erinevad materjalid või tooted, mis on loodusesse sattunud, lagunevad.

Arutleti erinevate kaheti mõistetavate pakendite osas, et kuhu siis on neid õigem neid visata. Kas jäätisepulk on biolagunev või mitte? Kas kõik majapidamispaberid on ikka plastikust vabad? Siinkohal anti siiski mõista, et tark on jälgida pakendil olevaid märgistusi, nii saab kindel olla, millisesse jäätmekonteinerisse on prügi õige visata.

Loengupäevast jäi meelde üleskutse kasutada parandustöökoja teenuseid ning jäätmejaama külastades astuda läbi ka korduskasutusruumidest – ehk leiab sealt igaüks endale miskit, et vähendada jäätmeteket, pakkudes asjadele uut kodu ja  panustades seeläbi ringmajandusse.

3. klasside Loodusmuuseumi muuseumitund "Seente salaelu"

 

Muuseumitund "Seente salaelu" viis õpilased Eesti metsades kasvavate seente põnevasse salamaailma. Arutleti, milliseid seeni võime metsades kohata ning mille poolest erinevad seened taimedest ja loomadest. Õppisime läbi mängu, kuidas seened toituvad, millist kasvukeskkonda seened vajavad ning kellele seened peale inimeste veel toiduks on. 

5.c klassi räätsamatk Rummu rabas

Õpetaja Getlin Vabaorg tegi kokkuvõtte 5.c klassiga toimunud räätsamatkast.

Oleme klassiga varem ka käinud rabas matkamas, kuid räätsadel toimus see esmakordselt. Selgus, et vaid mõni üksik oli üldse räätsadega tuttav. Räätsadega on rabas liikumine mõnus, pehme, turvaline ja mis peamine – kuiv.

Rappa juhatas meid Ubari Looduskeskuse matkajuht Anti. Lisaks vabas õhus liikumisele saime lähemalt tutvuda raba taimestikuga. Loomi me sel retkel eriti palju ei kohanud, kuid see-eest oli metsa all veel küllaga mustikaid (mis küll olid pisut vettinud ja ei maitsenud enam nii hästi kui suvel) ning loomulikult pohli. Päris rabasse jõudes aga punetas maapind jõhvikatest. Matkajuht tutvustas meile ka põhilist rabataime turbasammalt ning rääkis, et ühes aastas tekib juurde vaid 1 mm turvast. Selleks, et tekiks meetrine turbakiht, kulub seega tuhat aastat, Saime teada, et rabavesi on tegelikult täitsa joogikõlbulik, aga enne võiks seda siiski metsasodist puhastada. Rummu rabas laukaid ei ole, kuid poistel õnnestus siiski leida üks älves (väiksem loik rabas), milles nad siis solberdasid. Kui oli aeg einet võtta, siis leidis igaüks endale kiiresti mätta, kuid unustati, et rabapind on siiski vetruv ja vajuv ning nii mõnigi hüppas varsti püsti ja pidi leppima niiske tagumikuga.

Matk lõppes õnnelikult ja turvaliselt – mitte keegi ei vajunud rappa, mitte üks saabas ka rappa maha ei jäänud.

Maailmakoristuspäev

 Tubli 2.a klass osales maailmakoristuspäeva raames koristusaktsioonil. Kooli ümbrus sai korda ja lapsed olid rõõmsad, et said maailma puhtamaks paigaks muuta.

Algklasside sügisnäitus

Sügisnäituse teema keskendus looduse ilule ja muutustele, mida see aastaaeg endaga toob. Õpilased uurisid sügise värve, lõhnu ja helisid ning tõid need kõik oma loomingusse.

Näitusel olid eksponeeritud looduslikud materjalid, nagu lehed, käbid, oksad, kastanid, köögiviljad jms, mis rõhutasid meie seost loodusega

UNESCO ühendkoolide Läänemere projekti purjeõppe retk

 

Tallinna Tehnikagümnaasiumi õpilane Linda Johanna Kägu tegi kokkuvõtte UNESCO ühendkoolide Läänemere projekti purjeretkest, mis toimus 21.-25. augustil 2024. Projektis osales 19 õpilast vanuses 15-18 ning kuus õpetajat saatja rollis. Kaasas olid ka spetsialistid MTÜ Eesti Noorte Purjeõppeseltsist „STA Estonia“. Sõidu eesmärk oli kohtuda õpilastega Soome sõpruskoolidest, tähistada koos Läänemere päeva ja uute praktiliste oskuste ning teadmiste omandamine.

Retkele mindi nelja purjekaga: Alisoni, Aurita, Tritoni ning Vestaga. Purjekad olid kõik eri suurusega ning mahutasid erineva arvu inimesi.

Esimesel päeval koguneti, jagati kõik purjekatele ning ületati Soome laht. Purjekal  nimega Alison õpetati purjetamise põhitõdesid. Kõik said kaasa lüüa purjeka juhtimisel ning purjede ülespanemisel. Päev lõpetati Vasikasaari vahesadamas. Ööbimine ning toiduvalmistamine toimus kõik purjekal.

"Teise päeva hommikul peale hommikusööki ning tutvumismänge purjetasime me Suomenlinna poole. Suomenlinnas oli sadam kus me pidime peatuma kaks ööd, kuid hiljem halva ilma tõttu venis peatumine kolme öö pikkuseks. Kui me sadamasse jõudsime, olid õpilased Soome sõpruskoolist juba saarele kohale jõudnud. Peale lõunat kogunesime me kõik - soomlased ja eestlased, kokku, et erinevate mängude läbi tutvuda. Suhtlemine üksteisega oli muidugi inglise keeles." 

Samal päeval õhtupoole koguneti taas, et minna saari tutvustavale ekskursioonile koos kohaliku giidiga. "Ekskursioonil sain ma teada palju uut ja huvitavat Suomenlinna kohta, nagu näiteks seda, et suur osa seal olevatest ehitistest hävinesid Krimmi sõja ajal." meenutas Linda Johanna.

Kolmanda päeva hommikul sõideti praamiga Helsingisse ning sealt edasi Harakkasaari´le. "Harakkasaaril on loodushariduse keskus, kus sealsed giidid tegid meile ümber saare ekskursiooni. Me veetsime saarel mitu tundi, mille jooksul osalesin Läänemereteemalises loengus reostuse ja keskkonna kohta ning tegin kreeka pähkli koorest väikese purjeka" jagas Linda Johanna enda muljeid. Õhtul peale saunatamist mängiti soomlastega vahvaid seltskonnamänge.

Neljandal päeval oli algselt plaan purjetada vahesadamasse, kuid halva ilma tõttu jäädi sadamasse. Võeti osa erinevates võistlustest nagu  näiteks teatejooks, tuulelohe ehitamine ning viktoriin. Samal päeval külastati Suomenlinna muuseumi ning mängiti geopeitust.

Õhtul külastati sõjamuuseumi, käidi allveelaevas ja jäeti saarega hüvasti.

"Viiendal päeval algas päev varakult, sõitsime sadamast välja umbes seitsme paiku. See kord võttis lahe ületamine pea 10 tundi, kuna oli vastutuul ja laine. Tallinnasse, Lennusadamasse tagasi jõudes oli retk selleks korraks läbi. Ma jään seda kindlasti kauaks ajaks meenutama" võttis Linda Johanna Kägu enda reisi kokku.

 

Ressursianalüüs 2024 kevad

 

VALDKONNAD	meetmed	märkused
keskkonnahoidlikud hanked	TTG kasutab Tallinna linna hankeid koristusvahendite, koopiapaberi, majapidamispaberi ja bürootarvete ostmiseks. Kasutatavad tarbed on suuresti keskkonnasõbralikud ja soodsad.	Majas töötab koristusfirma, kes WC paberi ja koristusvahendid muretseb ise.
energia kokkuhoid	Treppidel ja tualettruumes on liikumisanduritega valgustus. Kui tööruume ei kasutata, kustutatakse valgustus. Tundide ajaks kustutab korrapidaja-õpetaja koridorides valgustuse. Piisava päevavalguse puhul ei kasutata elektrivalgustust.	Soojuse kokkuhoiuks reguleeritakse radiaatoritel olevaid regulaatoreid vastavalt vajadusele.
loodusressursside jm materjalide kasutamise vähendamine	On piirangud paberipaljunduses, õppetöös panustatakse tehnika kasutamisele (esitlused, e-õpikud, e-keskkonnad jms), et vähendada paberikasutust. Arvutites tehakse puhastust, et vähendada e-prügi.
jäätmetekke vähendamine ja taaskasutus	Kooli hoovis kasutatakse libeduse tõrjeks taaskasutatavat kivikillustikku. On kompostikastid, kuhu pannakse hoovist kokku riisutud lehed, komposti kasutatakse kooli lillepeenardes. Klassides on paberiprügikastid kõrvuti tavaprügikastiga.  Koridorides on prügikäitlemist hõlbustavad prügikastid.  Õpilaste kooli jäänud riided/jalanõud, mida keegi omaks enam ei tunnista, viiakse heategevusse õppeaasta lõpus.
säästev transport ja liikluskorraldus	Suund on jalgrattakasutamisele: kooli hoovis on korralik jalgrattahoidla, kus lapsed hoiavad ka tõukerattaid.  Kooli hoovi on joonistatud rattasõidu õppeks vigurrada. Kooli värava ees tänaval on nn magav politseinik.	Toimib üleskutse turvalisuse eesmärgil vanematele mitte tuua õpilasi otse kooli aia taha autoga.