5.c klassi räätsamatk Rummu rabas

Õpetaja Getlin Vabaorg tegi kokkuvõtte 5.c klassiga toimunud räätsamatkast.

Oleme klassiga varem ka käinud rabas matkamas, kuid räätsadel toimus see esmakordselt. Selgus, et vaid mõni üksik oli üldse räätsadega tuttav. Räätsadega on rabas liikumine mõnus, pehme, turvaline ja mis peamine – kuiv.

Rappa juhatas meid Ubari Looduskeskuse matkajuht Anti. Lisaks vabas õhus liikumisele saime lähemalt tutvuda raba taimestikuga. Loomi me sel retkel eriti palju ei kohanud, kuid see-eest oli metsa all veel küllaga mustikaid (mis küll olid pisut vettinud ja ei maitsenud enam nii hästi kui suvel) ning loomulikult pohli. Päris rabasse jõudes aga punetas maapind jõhvikatest. Matkajuht tutvustas meile ka põhilist rabataime turbasammalt ning rääkis, et ühes aastas tekib juurde vaid 1 mm turvast. Selleks, et tekiks meetrine turbakiht, kulub seega tuhat aastat, Saime teada, et rabavesi on tegelikult täitsa joogikõlbulik, aga enne võiks seda siiski metsasodist puhastada. Rummu rabas laukaid ei ole, kuid poistel õnnestus siiski leida üks älves (väiksem loik rabas), milles nad siis solberdasid. Kui oli aeg einet võtta, siis leidis igaüks endale kiiresti mätta, kuid unustati, et rabapind on siiski vetruv ja vajuv ning nii mõnigi hüppas varsti püsti ja pidi leppima niiske tagumikuga.

Matk lõppes õnnelikult ja turvaliselt – mitte keegi ei vajunud rappa, mitte üks saabas ka rappa maha ei jäänud.