Laborijuhataja Maret Nugis saatis pilte, millega ta laboris on tegelenud. Koostöös loodusainete õpetajatega on tehtud laboritöid nii kontaktõppes kui ka distantsilt. Piltidel pole küll tööhoos õpilasi, kuid saab ülevaate, millega laste tunde täiendatakse. Aknalaual kasvavad ka kressitaimed. Maret Nugis tegutseb kooli hoovis olevate lillepeenarde ja maja ees olevate taimekastidega samuti.
Koolis on ootamas 5 sorteerimist võimaldavat prügikastikomplekti, et need koridoridesse paigaldataks.
Samuti on puhveti kõrval taaraprügikast
Loodusõpetuse
õpetaja Ene Lehtmets viis sügisel 10.
klassidega läbi keskkonnategurite uuringuid ja mõõtmisi. Õpilased töötasid
rühmades ja igal rühmal oli oma piirkond kooli lähemas ümbruses.
Näide: „Keskkonnategurid
Tammsaare tee äärsel alal“, uuringu läbiviijad Brigitta Tuisk, Johanna E Ader,
Hanna Uusmaa ja Mirtel Migur, 10.b klassist. Tulemusena leidsid tüdrukud,
et õhu kvaliteet, müra ning inimeste tegevus selles piirkonnas on halb.
Praegu
tegeletakse prügi ja jäätmete teemaga. Vaadata tuli filmi Youtube`st ookeanide
reostumisest ja täita tööleht. Ühe õpilase täidetud töö näidisena: Kristo Saakpakk, 10.a klass
1. Milliseid plasttooteid on ookeanis
kõige rohkem? Plastpudeleid,
kilekotte, erinevaid pakendeid
2. Plast on hea materjal, sest ta on väga vastupidav ja odav toota
3. Plast on kohutav materjal, sest ta ei lagune looduses kiiresti ja pideva
tootmise juures satub suur osa selles ookeanitesse, ja mujale loodusesse,
tootmisel eraldub palju kasvuhoonegaase.
4. Praktiline töö: Milliseid jäätmeid
kodus sorteerite ja kogute eraldi?
Korja ühe nädala jooksul kodus
tekkivad jäätmed liikide järgi eraldi ja selgita välja, mis tüüpi jäätmeid
tekib teie peres mahult kõige rohkem. Kaalu kogutud jäätmed, mis tüüpi jäätmeid
tekkis kaalult kõige rohkem? Tulemused vormista tabelina
Eraldi sorteerime pudeleid, paberit ja
pappi, toidujäätmeid, ohtlikke jäätmeid ja olmeprügi.
Mahult tekib meie peres kõige rohkem
erinevate toiduainete pakendeid- Kommipaberid, mahlapakid, lihakarbid,
piimapakid, erinevad salati ja muude asjade karbid, popcorni pakid jne.
Kaalult tekib meil ka kõige rohkem
pakenditest koosnevat prügi
|
5 inimese peale nädalas |
pakendite arv nädalas |
pakendi kaal kilogrammides |
Kokku nädalas kaal |
|
pakendite prügi (olmejäätmed kaasa
arvatud) |
5 suurt prügikotti |
keskmiselt 4.5 |
22,5kg |
|
toidujäätmeid |
3 väikest kotti |
keskmiselt 4 |
12kg |
|
taarat |
Keskmiselt 32 pudelit 20
alumiiniumist purki |
pudel 0.04 kg ja purk 0.05 kg |
2.28 kg |
|
paber ja papp |
2 suuremat pappkarpi 4 väiksemat mõõtu pappkarpi Paberilehed ja muud sellised - 1kg |
suur pappkarp 0.7 väiksemat mõõtu pappkarp 0.3 |
3.6kg |
10.klassi õpilastega uuritakse kursuse "Keskkond
ja tehnoloogia " raames järgmisi teemasid.
1) Keskkonnategurid linnas
2) Keskkonna happesuse uurimine
3) Jäätmete teke ja sorteerimine
4) Kliimamuutused
5) Plastjäätmed
6.klassiga tegi õpetaja Ene Lehtmets sügisel õuesõppe tunni ajal mulla
uuringuid (millised mulla kihid, kui paks huumusekiht, kas muld on viljakas,
millised taimed kasvavad) Lepistiku pargi ääres. Talvel kasvatati erinevaid
idusid, mida on tore salatitesse panna ja niisama süüa. Veebruaris tehti
ilmavaatlusi õues, mõõdeti õhutemperatuuri, õhurõhku, õhuniiskust, lumikatte
paksust ja võrreldi kliimakaartidel olevate vastavate näitajatega.
ITjuht kutsus kooliperet üles osalema digikoristuspäeval, jagades infot erinevatel stendidel.
5.02 9.klassidele ja 18.02 11. ja 12.klassidele toimus meil majas koolitus liikluskasvatuse raames.
9.klasside koolituse "Georgi lugu" viis läbi Märt Treier. Käsitletavad teemad olid liiklusõnnetused noortega, seos väärtegu-tagajärg, noorte peamised liiklusriskid.
Gümnaasiumiõpilaste koolituse "Selge pilt" viis läbi kolm erinevat esinejat. Käsitletavad teemad olid joobes juhtimine, kiiruse ületamine ja kaaslase subjektiivne usaldamine.
Loodusõpetuse õpetaja Ene Lehtmetsa juhendamisel koostasid põhikooli õpilased plakateid plasti leviku kohta maailmas.
