Wednesday, April 25, 2018

Kliimamutuste nädala tegevused II kooliastmes

4.-6.klasside õpilased arutasid koos õpetajate Gedi Põderi ja Ene Lehtmetsaga koolitunnis kliimamuutuste üle. Joonistati ühispilt, käidi loodusmuuseumi töötoas "Maavarad ja kütused" ja pärast täideti koolis tööleht ja arutati, kuidas kütuste põletamine on seotud kliimamuutustega, vaadati temaatilisi filme lehelt www.kliimamuutused.ee



KESKKONNAÜLEVAADE


KESKKONNAÜLEVAADE TALLINNA TEHNIKAGÜMNAASIUMIS
2017/2018.õppeaasta

1.      Eesmärgid
1.1.Keskkonnamõju vähendamine ja elukeskkonna kvaliteedi parandamine
1.2.Kulude kokkuhoid ja ressursside tõhusam kasutamine
1.3.Otsusetegemise kvaliteedi paranemine
1.4.Teadmiste ja pädevuste suurenemine
1.5.Huvirühmade parem kaasamine
1.6.Hea eeskuju

2.      Käsitletavad teemad ja läbiviidud tegevused temaatliselt, seotud õppetööga
2.1.Elurikkus ja loodus, meri ja rannik, kliimamuutused
18.09.2017 3.b loodusmuuseumis
22.09.2017 2.c loodusmuuseumis
25.09.2017 3.c loomaaias
29.09.2017 3.d Kuristiku talus õppekäigul
9.10.2017 5.b Järvi-Suursoos õppekäigul
12.10.2017 2.b ja d rabas õppekäigul
1.11.2017 7.a ja c bioloogiatunni praktikum „Kalad“
2.11.2017 8.a botaanikaaias
3.11.2017 9.a ja b Käsmus keskkonna-alasel õppepäeval
7.11.2017 11.a ja b loodusmuuseumis
9.11.2017 8.b botaanikaaias
14.12.2017 12.b botaanikaaias
18.12.2017 rändav labor TÜst „Rändav bioklass“ koolis
9.01.2018 7.a loodusmuuseumis
23.01. ja 25.01.2018 4.klassid Viimsi rannarahvamuuseumis
8.02.2018 10.-12.kl teadusfilmi vaatamas Artises
8.02.2018 7.b ja c loodusmuuseumis
13.02.2018 kliimamuutuste-alane viktoriin 9.-11.klassidele
19.02.2018 7.c keskkonnaõppeprogramm
5.03.2018 7.a ja b keskkonnaõppeprogramm
12.03.2018 12.a ja b loeng võõrliikidest
19.03.2018 10.b geoloogia instituudis
21.03.2018 10.a geoloogia instituudis
17.04.2018 7.-9.kl loeng kliimamutuste mõjust Eesti loomade elukorralduses
18.04.2018 6.klassid loodusmuuseumis
19.04.2018 10.-11.kl loeng Eesti riigi osast kliimamuutuses ja mis meid ees ootab
LISAKS kliimamuutuste valdkonnas saab märkida, et kooli sööklas on õpilastel võimalus ise portsjon taldrikule tõsta, mis tekitab toidujäätmeid vähem. Ka on söögivahetunnid ajaliselt plaanitud nii, et gümnaasiumiklassid söövad kõige hiljem.
2.2.Energia, prügi, jäätmed, vesi
20.11.2017 6.c ja 8.b jäätmenädala töötuba
22.11.2017 7.b jäätmenädala töötuba
24.11.2017 10.-12.kl-d R.Ausi filmi tekstiilijäätmetest vaatamine aulas + pärastine arutelu
10.01.2018 6.a energiakeskuses
15.01.2018 8.b energiakeskuses
16.02.2018 8.a energiakeskuses
2.3.Globaalne kodakondsus
kursus 11.klassile „Globaalne maailm“
21.09.2017 globaalse maailma kursuse õpilased kinos temaatilist filmi vaatamas (11.kl)
30.11.2017 7.b tööpäeval Toidupangas
koostööprojekt venekeelse Allika lasteaiaga (kolm 10.klassi tüdrukut käivad keelekümblusrühma lastele mänguliselt eesti keele praktikat tegemas, sellest tegevusest tuleb nende loovtöö)
2.4.Tervis ja heaolu
26.09.2017 ülekooliline spordipäev
2.10.2017 1.klassid Aegviidus terviseradadel
22.11.2017 2.d tervishoiumuuseumis
11.01.2018 7.a ja c veebipolitsei loeng ja 3.c politseimajas
7.02.2018 12.a ja b tervishoiumuuseumis
6.02.2018 4.-5.klassid turvalise interneti päev
14.03.2018 9.b tervishoiumuuseumis
27.03.2018 8.b tervishoiumuuseumis
9.04.2018 6.a tervishoiumuuseumis
2.5.Õueala, transport
21.09.2017 4.c võistkond Merivälja liikluspäeval

Lisaks on praegu tegemisel järgmised temaatilised uurimistööd 11.klasside õpilaste seas: "Viktoriin kliimamuutustest 9.-11.klassidele", "TTG 5.-12.klasside õpilaste ökoloogiline jalajälg", "Süsihappegaasi sisaldus autode heitgaasides", "Müra ja selle mõju inimesele", "Koolimaja klassiruumide valgustus". 

3.      Keskkonnategevus
3.1. Et koostada ressursianalüüsi, alustab kool andmete kogumist. Allolev on käesoleva aasta tulem (kogus õpilane). Võrdlusanalüüs saab järgneda eeloleva õppeaasta tulemi saamisel.
4.      september: Vesi: 96  m3   Küte: 25  kWh/m2       Elekter: -
5.      oktoober:    Vesi: 106 m3 Küte: 69.31 kWh/m2   Elekter: -
6.      november:  Vesi: 107 m3 Küte: 82.65 kWh/m2    Elekter: 13145.57 kWh
7.      detsember:  Vesi: 117 m3 Küte: 90.88 kWh/m2   Elekter: 23782.56 kWh
8.      jaanuar:      Vesi: 126 m3 Küte: 93.92 kWh/m2    Elekter: 25271.19 kWh
9.      veebruar:    Vesi: 94 m3   Küte: 96.05 kWh/m2    Elekter: 19906.53  kWh
Elektri, vee ja kütte mõistlikule tarbimisele pööratakse majas pidevalt tähelepanu üleskutsetega tarbida säästlikult. Majas on radiaatoritel võimalus reguleerida soojust, WCdes on kraanidel andur, mis annab vee käte asetamisel kraani alla. WCdes liikumisanduritega valgustid. Õpetajatele on antud juhis kustutada vahetundide ajal klassiruumides tuled ja korrapidaja-õpetaja kustutab tule koridoris vahetunni lõppedes.
Majas kasutatakse võimalusel paberit mitu korda (näiteks postrite tegemisel plakatite teist poolt, kooli saadetud reklaamide taaskasutus käsitöötnnis jne).
3.2.  Rohelise kooli programmi keskkonnateemalised küsimustikud
1.      Keskkonnateadlikkus (elurikkus ja loodus, meri ja rannik, kliimamuutused): millised on õpilaste, kooli töötajate ja lastevanemate teadmised antud valdkonnas
2.      Globaalne kodakondsus: millised on õpilaste, kooli töötajate ja lastevanemate teadmised antud valdkonnas
3.      Õueala: kuidas kujundada TTG õueala mõistlikult ja vajadustele vastavalt?
Küsimustikud jaotati õpilastele ja lapsevanematele klassijuhatajate abiga paberil jaanuari esimeses pooles. Täidetuna saadi tagasi need 2018 jaanuari lõpus. Ainenõukogu liikmeile jaotas küsimustiku paberil arendusjuht samal ajal ning tagastati ka jaanuari lõpuks. Veebruari jooksul tegi arendusjuht tulemuste kokkuvõtte. Küsimustiku tulemuste abiga hakkab kool õueala uuendama ja parendama võimalusi seal tegutsemiseks. Samuti on transporditeema (parkimine) luubi all.
KÜSIMUSTIK ÕPILASELE
1.      Mida oled õppinud koolis elurikkuse ja looduse kohta? Nimeta kuni kolm Sinu jaoks olulist mõtet.
2.      Mida oled õppinud koolis mere ja ranniku kohta? Nimeta kuni kolm Sinu jaoks olulist mõtet.
3.      Mida oled õppinud koolis kliimamuutuste kohta? Nimeta kuni kolm Sinu jaoks olulist mõtet.
4.      Mida oled õppinud koolis globaalse kodakondsuse kohta? Nimeta kuni kolm olulist mõtet.
5.      Mis võiks olla kooli õuealal?
6.      Kuidas Sa kooli tuled, autoga või jala/ühiskondliku transpordiga?
7.      Kas Sa sööd kõik taldrikult ära, mis sööklas oled endale tõstnud, või viid osa jäätmesse?
KÜSIMUSTIK LAPSEVANEMALE
1.      Mida on teie laps koolitundides õppinud teemadel „Elurikkus ja loodus“, „Meri ja rannik“ ja „Kliimamuutused“?
2.      Mida teie pere võtab ette koduses keskkonnas jäätmetekke vähendamiseks ja taaskasutuse osas?
3.      Mida tähendab teie pere jaoks mõiste „globaalne kodakondsus“?
4.      Milliseid loodushoiu põhimõtteid peab teie pere oluliseks?


KÜSIMUSTIK KOOLI TÖÖTAJALE
1.      Kas ja kuidas toimid töökohas keskkonnateadlikult ehk säästad energiat, vett, materjale?
2.       Millised kokkuhoiupõhimõtted arvad koolikeskkonnas vajalikud olevat?
3.      Milliseid teemasid järgnevast loetelust kasutad oma ainetundides a) elurikkus ja loodus, b) meri ja rannik, c) kliimamuutused, d) globaalne kodakondsus?
4.      Kuidas keskkonnateadlikkust õpilaste seas suurendada? Nimeta 1-2 konkreetset võimalust.
5.      Kas tuled tööle autoga? Kui jaa, siis miks?
6.      Kuidas kujundada Sinu arvates kooli õueala mõistlikult?
7.      Milline töökeskkond on Sinu jaoks tervislik?
Vastajaid oli järgmiselt-
töötajaid 9
õpilasi 90
lapsevanemaid 84.
Valimisse oli kaasatud ainenõukogu liikmed, üks kolmas klass ja vanemad, üks kuues klass ja vanemad, üks üheksas klass ja vanemad ning üks abiturientide klass ja vanemad Vastuste analüüsil on arvestatud kõiki erinevaid vastuseid ka siis, kui need olid ühel lehel ühe vastuse all. Kui sarnast vastust oli mitmel vastajal, on see arvuga ära märgitud. Vastuseid on koondatud ühise nimetaja või fraasi alla sisu arvestades. Vastused on antud eraldi dokumendina. (Vaata lisa 1)
Õpilased: vastused 1.-4.küsimusele annavad õpetajale tagasisidet, mis on meelde jäänud ja mida võiks üle korrata. Vastused viiendale küsimusele annavad võimaluse arvestada õpilaste soove kooliõue kujundamisel. Kuues küsimus ja vastused annavad võimaluse kooliümbruse liikluskorralduse parendamiseks ja seitsmes vastus on hea võimalus söögikultuuri edendamiseks, tähelepanu pööramisel raiskamisele.
Lapsevanemad: vastused esimesele küsimusele näitavad, et väga ei räägita kodudes, mida koolis tehakse või õpitakse. Teine ja neljas küsimus näitab, et ollakse üpris teadlikud loodushoiu ja säästmise võimalustest ja vajalikkusest. Globaalne kodakondsus (kolmas küsimus) on paljudele võõras mõiste, siin on koolil võimalus vanemaid harida.
Töötajad:  vastused annavad ülevaate, kuidas töökeskkonda soovikohaselt parendada.
Koolile on vastused järgmise õppeaasta keskkonnategevuse aluseks.

3.3. lõppeva õppeaasta tegevuskava kokkuvõte
2017/2018.õppeaastal pöörati rohkem tähelepanu järgmistele valdkondadele ning siit on saadud konkreetseid tegevusi järgmiseks õppeaastaks (nt õueala kujundamine):
SÄÄSTMINE (keskkonnaülevaatus)
ÕUEALA
TRANSPORT
- prügisorteerimiskastid (taara, paber)
- toidu säästlik tarbimine sööklas
- kooli jäetud riiete/jalatsite/jm asjade realiseerimine
- õpilaste õueala plaanimise soovid (mis on reaalsed lähi- või kaugemas tulevikus):
rohkem rohelist loodust
prügisorteerimiskastid
õuesõppeklass
puhkeala
pingid ja lauad
- töötajad: liikluslinnak
koostöö linnaosavalitsusega on jätkumas, seni on saavutatud puidust jalgtee kooli toova tee äärde pargi servale. Nii ei pea käima autoteel.
Lastevanemate hulgas tehakse n-ö kihutustööd igal koosolekul, et nad ei tooks õpilasi autoga otse kooli väravasse.
Probleem on vanema astme õpilastega, kes kooli autoga tulevad, sest nende masinate jaoks tegelikult mõistlikku parkimisvõimalust ei ole.

3.3.1. TALLINNA TEHNIKAGÜMNAASIUMI KESKKONNATEGEVUS 2017/2018.ÕPPEAASTAL

TTG keskkonnaeesmärgid                                        eesmärkidest tulenevad tegevused
Endale ja kaaslastele sõbralik, turvaline ning tervislik mikrokliima
õueala kujundamine õppimiseks sobivaks;
vabas õhus tegutsemise võimaluste arendamine
Keskkonnasõbralikum liikluskorraldus kooli lähiümbruses
koostöö linnaosavalitsuse ja lastevanematega
Keskkonnasõbralikum tarbimine
prügi süsteemne sorteerimine;
vee, elektri kokkuhoidmine + jäätmete vähendamine









http://qr.ee/qrcodes/538811706d82840c11369896eeac38b8.png?15196491552733.4. KESKKONNATEEMALINE SUURPROJEKT: kliimamuutused (ülevaade fotodega blogis) 

TTG KLIIMANÄDAL „Kliimamuutuste mõju Eesti loodusele“
17.-20.APRILL 2018
*Kui tahta teha stendi, siis sisukas info on tervikuna leitav leheküljelt http://www.kliimamuutused.ee/ 





1.    PÕHIKOOLI I ASTME (Ia Ib Ic IIa IIb IIc IId IIIa IIIb IIIc - kokku 11 klassi) KLIIMANÄDALA ÜLESANNE JA NÄITUS
Iga klass saab info ühe Eesti kliimarekordi kohta ning peab sellest tegema vähemalt A3 suuruse postri, kus oleks infona olemas kõik kaasa antud paberil kirjutatu. Postri lõpliku kujunduse otsustab iga klass ise. Koos õpetajaga saavad lapsed arutada, mitu aastat vana rekord on ning mõelda juuresolevate ülesannete või võrdluste peale. Samuti saab klassis Eesti kaardil rekordi mõõtmise koha üles leida. Kui iga klass on postri valmis saanud, pannakse need välja näitusele kooli I korrusel, et kogu koolipere põnevate teadmiste võrra targemaks saaks.
2.      PÕHIKOOLI II ASTME (IVa IVb IVc IVd Va Vb VIa VIb VIc – kokku 9 klassi) KLIIMANÄDALA TUND
Eesmärk on anda eakohane ülevaade Eesti merelise kliima muutustest ning selle seostest inimtegevusega.
3.      PÕHIKOOLI III ASTME (VIIa VIIb VIIc VIIIa VIIIb IXa IXb – kokku 7 klassi) KLIIMANÄDALA LOENG (http://www.ejs.ee/kuidas-kohaneda-muutuva-kliimaga/)
Eesmärk on anda eakohane ülevaade Eesti metsloomade elukeskkonna muutustest seoses kliimamuutustega.
4.    GÜMNAASIUMI (Xa Xb XIa XIb – kokku 4 klassi) KLIIMANÄDALA LOENG
Eestis on muutuva kliima tingimustes seni tegeletud peamiselt kliimamuutuste leevendamisega (kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamisega) ja hädaolukordade reguleerimisega, kuid 2016. aastal valmis Keskkonnaministeeriumi eestvedamisel koostöös teiste ministeeriumite ja partnerite ning Eesti Keskkonnauuringute Keskusega Eesti kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030 ja selle juurde kuuluv rakendusplaan (http://www.envir.ee/et/eesmargid-tegevused/kliima/kliimamuutustega-kohanemise-arengukava), mis võeti Vabariigi Valitsuse poolt vastu 2. märtsil 2017. aastal.




3.5. Koostöö Lehola Keskkonnahariduskeskusega: Koostööprojekt Tallinna Haridusameti ja Lehola KHK eestvedamisel „Kaasaegsed ja uuenduslikud keskkonnahariduslikud õppevahendid Tallinna koolidele“. Tegu on I kooliastme õppevara loomise ning katsetamisega pilootkoolides, kellest üks on TTG. Direktor on allkirjastanud partneri kinnituskirja. Esialgsetel läbirääkimistel osales arendusjuht Ave Teder (kirjavahetus ning nõupidamine Tallinna HAs 13.09.2017), viimasel korral (23.11.2017) algklasside õpetaja Evelin Kivi ja loodusainete õpetaja Ene Lehtmets kui reaalse vajaduse parimad tundjad.

4. info, teavitamine ja kaasamine
www.ttg.edu.ee        

Thursday, April 19, 2018

Kliimamuutustega kohanemine Eestis - loeng Meelis Münt`ilt

Neljapäeval, 19.04 oli kliimamuutuste nädala loeng 10.-11.klassidele. Nendele esines Keskkonnaministeeriumi asekantsler kliima alal Meelis Münt. Kahjuks ei andnud TTG tehniline baas võimalust näha asekantsleri esitlust, kuid lektor tuli olukorrast suurepäraselt välja ja rääkis ilma toetsusmaterjalita. Ta lubas oma esitluse kooli saata ikkagi.
Meelis Münt rääkis, et Eestis on kolm suuremat ohukohta: kivisöe kasutamine, metsaraie ja eestlaste suur armastus autode vastu, nimelt on autode kasutamine meil ülisuur. Need on meie riigi "panus" kliimamuutustesse. Juttu oli ka, mis võib meil siin juhtuda, kui kliimamuutustele maailmas vastu ei hakata: näiteks talved kaotavad lume, keskmine temperatuur aastas tõuseb veidi, mis tähendab ka veetaseme tõusu ning jõgede/järvede/ mereäärsed paigad on üleujutuste küüsis.
Eestil on praegu olemas Eesti kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030 ja selle juurde kuuluv rakendusplaan.



Tuesday, April 17, 2018

Kliimanädala loeng põhikooli III astmele

Teisipäeval, 17.04 kell 11.00 oli koolis külas RMK jahindustalituse jahindusspetsialist Lauri Valdur. Ta rääkis 7.-9.klasside õpilastele ja 12.b klassi noortele Eesti metsloomade elukeskkonna muutustest seoses kliimamuutustega. Juttu oli loomadest, kes on meile tulnud juba mujalt elama või keda inimene ise on sisse toonud (näiteks šaakal või mink). Räägiti, kuidas kliimamuutus on meie metsloomade elu muutnud (näiteks valgejänes on lumeta talvel kerge jahisaak).






Monday, April 16, 2018

Küsitluste lühikokkuvõte


ARUTELU
Vastuste analüüsil on arvestatud kõiki erinevaid vastuseid ka siis, kui need olid ühel lehel ühe vastuse all. Kui sarnast vastust oli mitmel vastajal, on see arvuga ära märgitud. Vastuseid on koondatud ühise nimetaja või fraasi alla sisu arvestades.
Õpilased: vastused 1.-4.küsimusele annavad õpetajale tagasisidet, mis on meelde jäänud ja mida võiks üle korrata. Vastused viiendale küsimusele annavad võimaluse arvestada õpilaste soove kooliõue kujundamisel. Kuues küsimus ja vastused annavad võimaluse kooliümbruse liikluskorralduse parendamiseks ja seitsmes vastus on hea võimalus söögikultuuri edendamiseks, tähelepanu pööramisel raiskamisele.
Lapsevanemad: vastused esimesele küsimusele näitavad, et väga ei räägita kodudes, mida koolis tehakse või õpitakse. Teine ja neljas küsimus näitab, et ollakse üpris teadlikud loodushoiu ja säästmise võimalustest ja vajalikkusest. Globaalne kodakondsus (kolmas küsimus9 on paljudele võõras mõiste, siin on koolil võimalus vanemaid harida.
Töötajad:  vastused annavad ülevaate, kuidas töökeskkonda soovikohaselt parendada.


Küsitluste tulemused on analüüsitud ja nendega on võimalik koolimajas tutvuda.

Kliimanädal: I astme postrid


KÕIGE SOOJEM MÕÕDETUD TEMPERATUUR EESTIS

KÕIGE KÜLMEM MÕÕDETUD TEMPERATUUR EESTIS

KÕIGE SAJUSEM KUU EESTIS

KÕIGE KUIVEM KUU EESTIS

KÕIGE SUUREMAD RAHETERAD EESTIS

KÕIGE PAKSEM LUMEKIHT EESTIS

KÕIGE PÄIKESELISEM AASTA EESTIS

KÕIGE VÄHESEMA PÄIKESEGA AASTA EESTIS

KÕIGE SAJUSEM PÄEV EESTIS

KÕIGE SUUREM MÕÕDETUD TUULE KIIRUS EESTIS
  
KÕIGE KÕRGEM MEREVEE TASE EESTIS